Nüüd olen ma ajast korralikult maha jäänud. Aga eks ma vaikselt üritan kevadele järgi jõuda. Esimest kägu kuulsin 28.aprillil ja pääsukesed jõudsid 30 aprillil. Viimane lumi sulas kuuri varjus umbes samal ajal. Roosid on talve kõik ilusti üle elanud. 'Apricola' otsustas seda lausa roheliste lehtedega teha, alles nüüd tõmbusid pruuniks. Ma nägin kurja vaeva, et neid põõsa küljest kätte saada, kindaid ka parjasti ei olnud ja lõpuks andsingi alla. Ega roos omale ilmaasjata okkaid kasvata. Päris lumega pilte enam ei kipu kuidagi siia üles panema, aga seda pean küll ütlema, et tiigil oli sel aastal paksem jää. Palju konnasid oli hukkunud, kuid mõni seal ikka veel elutseb ja tähnikvesilikke on ka päris mitu (ilmselt rohkem, aga ma olen korraga ainult kahte näinud).
Kevadine suurvesi oli ka sel aastal kõrgem, kui eelmisel aastal. Siis sai
tiigile tehtud ühte äärde kividest kallas, siis nüüd oli viimane
kivirida veeall. Õnneks kive vesi alanedes paigast ei nihutanud.
Tiigi ääres on tõeline käopäkkade paradiis, neid on seal ikka kümnete kaupa.
Siin on häguselt küll, aga siiski näha minu jõhvikapeenar. Selleks on paremal asuv kivihunnik, tegelikult küll kividega ümbritsetud vana veepaak, millest juba kunagi juttu oli. Kui ma seda pilti nüüd vaatan siis tunduvad need kivid kuidagi rahutud. Aga jõhvikapeenra ümbrusest saan ma neid ilmselt veel ümber laduda ja suurem kiviaed pole ka tegelikult valmis. See, kas jõhvikad talve üle elasid ja juurdusid, näeb vist hiljem. Praegu ei toimu seal suurt midagi, ainult meeletul hulgal mesilasi käib turba peal joomas ning arusaadaval põhjusel ei ole ma käinud neid taimekesi väga lähedalt vaatamas.
Maja juures oli vana ürdi-, maasika-, kurgipeenar, mis oli kergelt öeldes umbe kasvanud. Sinna tulevad neli kasti. Lisaks pildil olevale on veel üks kast valmis, aga see on veel värvimata ja ei jõudnud pilti ka teha, enne tuli järjekordne Tallinnasse sõit. Selles, mis valmis, hakkavad elutsema kurgid. Teise, mis poolik, plaanin teha omale külvi/titepeenra. Kolmandasse, mis plaanis tulevad maitsetaimed ja ega see neljas ka tühjaks ei jää. Kasti põhjas on sügisel kanalast väljaroogitud põhud, mis peaksid olema hästi väetatud ning peal turvas ja muld. Teise kasti põhjas on oksarägu ja lehed. Mõtlesin pikalt, kas värvida kast punaseks, nagu kõrvalhooned või mustaks (need värvid olid kodus olemas). Siis mõtlesin, et must soojeneb vast paremini ja on eks natuke huvitavam ka. Pildl tundub must küll võrdlemisi masendav, kuid tegelikult rohelises ümbruses ja päikesepaistes see nii pole.
Siis sai veel tehtud uuenduskuur maja põhjaküljes olevale peenrale. Praegu pole vanadele piltidele ligipääsu, et võrdluseks varasemat pilti lisada. Igatahes on maja ümbruses kõik rajatised paekivist. Kunagi kui maja ehitati ja ümbrust korrastati oli isa sinna traktoriga kooraliku paemüüri teinud, mille kõrvale oli tehtud peenralaiendus ning järgmine äär oli juba maakividest. Maakividest peenraääris hakkas juba eelmisel suvel laiali vajuma ja nii saigi kivid ja seal peenravahes olevad astilbed viidud tiigiäärde.
Muld sai pandud sügisel laotud kivisillutise äärde, mis oli murupinnast natuke kõrgemal. Koera taga olev kivimüür sai edasi tõstetud ning seal enne olnud tuhkpuu põõsad mujale istutatud. Sellega sai juurde tekitatud tühi peenrajupp, kuhu juba ka paar uut elanikku tekkinud, kuid nendest saan lähemalt rääkida siis, kui koju lähen ja nimed kaustikust järgi vaatan. Peab omale ikka arvutisse mingi andmebaasi looma. Ka teerajast eespool oli enne paekivist müürijupp, aga see oli juba nii lagunenud, et otsustasime selle üldse likvideerida. Ja kui keegi mõtleb, miks need toikad seal püsti on, siis need on koera pärast. Mitte taksi vaid ühe suurema looma, kellele lillepeenras magamine ja sealt läbi jalutamine aegajalt kombeks on. Teab küll, et ei tohi, aga ega see teda veel ei takista. Suvel, kui taimed suured on siis on neid vähemalt hea toigaste külge kinni siduda (eriti pojenge).
Lõpetuseks üks pilt metsas asuvast "purskaevust". Vahel on seal vee surve suurem ning vastavalt purskaev ka võimsam. Ei teagi, kuidas seda täpselt nimetatakse, aga sealt tuleb kaevanduse vesi maapeale. Eks rääkida ja näidta oleks ühtteist veel, aga peab hakkama homseks arvestuseks õppima. Nüüd vast enam nii suurt postituste vahet sisse ei tule. Ained hakkavad vaikselt ära lõppema. Veel viimased nädalad vaja pingutada :).
Veel tuletan omale ikka meelde, kui hea mees mul on, kes on nõus, mulle üle jõu käivaid ideid aias korda viima ning toob mu maa peale tagasi, kui need ideed pea võimatud täita on :). Mitu pead on ikka mitu pead.
