2011

Veel on paar päeva 2011-s aasta. Väljas möllab tuul ja lund pole, aga juba minul näpud sügelevad:S. Nii vara pole see mullaigatsus mulle veel enne peale tulnud. Peab ilmselt basiilikut taimelambi alla külvama.

Sünnipäevaks sain sellise kauni ratsuritähe, kokku 11 õit kahe varre küljes. Imeline. Taimelambi sain ka sünnipäevaks:).

Teen ka lühidalt aasta kokkuvõtte, et siis tulevikus ikka meeles oleks, mis tehtud ja teoksil.
Esimesena tuleb meelde uus peenar tiigi ääres. Teostamise aeg oli juuni algul. Kuusepindadest äär sobib sauna kõrval olevate kuuskede ja samuti kuusepakkudest rodopeenraga, mis sai tehtud eelmisel aastal. Selle peenra rajamisel oli minu panus rohkem mõtteline ja natuke ka füüsiline. Tegelikult on see peenar ainult üks pool plaanist, teine pool valmib loodetavasti järgmisel aastal.

Enne seda sai veel uuendatud maja juures olevat peenart, mille nimi nüüd trepiga peenar on. Ma olen alati tahtnud aega trepiga lillepeenart ja tänu kõrvalhoone ehitustööde tõttu tekkinud järsu kallakuga peenrale saigi see teoks. Trepp oli juba seetõttu oluline, kuna taimede vahel ei pääsenud korralikult liikuma.
Pilt on ainult pooles peenrast, kuna teisele poole jääb blokkidest mitte eriti ilus müür ja ma pole veel suutnud välja mõelda rahuldavat lahendust selle varjamiseks. Sügiseks oli selle küll vallutanud kõrvits.

Siis sai maja juures mitleme peenrale korralikud ääred tehtud, tõsiküll üks neist jäi poolikuks. Samuti sai likvideeritud umbe kasanud kiviktaimla, sinna asemele on plaanis rajada roosipeenar. 'Rapsody in blue' on seal juba oma koha leidnud. Roosid olid kindlasti selle aasa üheks märksõnaks. Neljast roosist sai aasta lõpuks 11. See pole küll eriti suur number, aga nende õie ilu jätkus novembrissegi.
Uusi tulijaid oli ka hulgaliselt, selle aasta lemmikuteks olid neist lisaks roosidele trandeskantisa, liiliad ja pojengid. Lemmikud iirised olid ka kaunid nagu alati. Kevadel tellisin posti teel iiriseid juurde, enam sellest kohast ei telli. Väga pisikesed ja pooleldi mädanenud risoomid olid :(. Siiski sügisel ei saanud lubadusele sellest kindlast kohast mitte midagi tellida kindlaks jäädud ja tellisin sealt siiski mitu pakki tulbisibulaid. Seda ei hakka ka mainima, et ma lubasin enam kunagi mitte ühtegi tulbisibulat osta:D.
Ilmast pikemalt ei kirjutaks, kui ainult seda, et väga mitmekesine oli. Palju lund, vähe lund, põuda, vihma, kuuma, külma. Suve keskel ei saanud suurt midagi teha, kuna päeval oli liiga palav ja õhtul väga palju putukaid. Aiasaadustest läks hästi kapsa, porru ja peedi, kaalika kasvatamine, porgand läks kergelt öeldes aiataha.
Nüüd võib 2012 aasta aiahooaeg alata :)!

17 oktoober

Täna kraavi ääres käies avanes mulle selline vaatepilt! Tuletan endale meelde, et on ikka 17 oktoober. Vaarikaid olid lausa mitu oksa täis, pildile jäi neist üsna vähe. Maitse polnud neil küll enam nii magus, aga vaarikamaitse siiski.
Tiigis on vesi tõusnud ja hostad ka lõpuks kollaseks läinud, ainult umbrohi kivide ääres ei ilmuta väsimusemärke. Mina ka enam enne kevadet neid häirima ei hakka...

Pakil oli kirjas kollane pompoondaalia

Jorjenid ikka väljas. Ei raatsi neid rohelise ja õitsevana maha lõigata. Pisikese aeddaalia siiski kaevasin välja ja kus tal alles oli mugul! Ei oska mina küll arvata, miks neid suvikuteks peetakse.
Gladioolid võtsin küll üles, neid oli igasuguseid. Kuigi vahepeal olin ma siin neist suures vaimustuses (siis kui nad õitsesid), on hakanud see vaimustus hunnikut pisikesi sibulaid nähes lahtuma :D. Pean vist tõdema, et tõesti sordi säilitamiseks on lihtne igal aastal uued sibulad osta. Mitte, et ma seda tegema hakkaksin, aga värskenduskuuri mõne uue sordi näol oleks vaja küll. Olemasolevad viisin veel sooja sauna lavale kuivama. Peakski nad tuppa tooma.

Oktoober

'Jocondo'

'Red Cap'

Täna on 9. oktoober ja mina käisin väljas jorjeneid pildistamas. Öökülma pole olnud, kuigi täna ööseks ilmateade lubas. Ilmad on niisked ja jahedad. Samas kui päike paistab on ka päris soe. Eelmisel aastal tuli ka öökülm hilja, kuid millal täpselt seda ei mäletagi.
Roosid õitsevad samuti, suureõielistel ei lähe ainult kahjuks suure niiskuse ja vihmade tõttu õied lahti vaid kipuvad kohe mädanema. Olen neid siis vaasi toonud ja toas avanevad roosiõied ilusti. Lõhnavad ka veel.

Kosmosed

Kosmosed on kindlasti ühed väga põnevad lilled. Nad on meie aias kasvanud vist alates selle aia rajamisest. Harilikke kosmoseid (Cosmos bipinnatus) oli valgeid, roosasid ja tumedamaid roosasid ('Sensation'). Tegemist on isekülvavate suvikutega, kuid paraku kõik sordid ennast vist ise ei külva. Tumedam roosa näiteks hääbus vaikselt. 2008 aasta Maakodu erinumbris Suvi aias oli kosmostest pikem jutt ja sealt suurem huvi nende vastu alguse saigi. Mitte, et mul aias palju kosmoseid oleks, aga nende hingeelu olen rohkem uurinud küll.

Meie maa on liivane ja enamuse suvest väga kuiv ja just see neile meeldibki. Liiga rammusas kasvukohas on kosmostel äärmiselt võimas kasv ning üldjuhul piisab esimesest tormituulest, et taimed lamanduksid. Seda kogesin tänavu ka isiklikult kui üks seeme, korralikult kanasõnnikuga väetatud peenrasse sattus.. Veel tundub mulle, et kosmosed pole just eriti virgad idanejad või olen mina neid valesti külvanud, sest seemnetest tärkb tavaliselt umbes veerand. Liiga tihti neile kasvada ei meeldi, kuigi siis pidavat nad üksteist toetama, aga pigem jäävad nad hoopis kiduraks ja siis pole ka teab, mis toetust vaja. Samuti on nad ka üsna hilised tärkajad, vahet pole mis ajal ma neid külvanud olen, tärkavad nad ikka ühel ajal.. siis kui neile sobib.. kuupäeva ei oska igatahes öelda, aga umbes siis kui ma olen jälle kirunud, et kosmosed ei idanenud ja peenras laiutab tühi auk. Ilmselt on selles süüdi kuiv pinnas, sest seemned tärkavad enamasti peale esimest korralikku vihmaperioodi. Ettekasvatanud pole kunagi.

Mis puutub sortidesse, siis millegipärast ei olnud nad mulle poelettidelt silma hakanud. Olemas nad seal ikka ilmselt on, aga mina sain esimese 'Pied Piper Red' i Internetist seemneid tellides. Oh seda elevust:D

Sellel kevadel jäi mulle poes pihku juba kaks seemnepakki kosmostega. Täidisõieliste segupakk 'Double Click'. Hetkel pilt ainult valgest.

Väävelkollane kosmos (Cosmos sulphureus) 'Polidur'.Taustaks on mädarõikaleht ja hariliku kosmose lehed. Väävelkollase kosmose lehed ei ole tillilaadsed vaid natuke... täidlasemad.

Piltide kvaliteet pole täna suurem asi, aga vahel ei tasu hakata täiust taga ajama, lilled lihtsalt on reaalsuses palju ilusamad ;)

Gladioolimõtted

Eelmisele postitusele mõeldes uurisin ma siis vahepeal gladioolitarkust ja sain nii mõnelegi küsimusele vastuse. Eriti sellele nn sordisäilitamisele. Vana sibul lihtsalt kaotab 4-5 aastaga on värvi ja muutub nt valgeks, seda ma mõtlesin, et kust mul need valged gladioolid pärit on! Alguses arvasin ma, et eri sordid segunevad omavahel. Päris loogiline see siiski ei tundunud ja seega sobib mulle uus teadmine paremini:D Täielikuks selguseks, kuidas see asi ikkagi on peaks veel natuke uurima (kas sama on ka tulpide puhul?).
Mis puutub gladioolide hooldudesse, siis pean tänama õnne, et on üsna normaalsed hoiutingimused ja ka gladioolidele sobiv, hästi vett läbilaskev maa, mis põua ajal muidugi eriti soodne pole.. Suuremast saastast puhastan sibulad sügisel, kui nad on juba enamvähem kuivanud. Kevadel vaatan veel üle, leotan lillavees ja maha saab nad pandud enamasti aprilli lõpus, olenevalt siis sellest kui kaua lumi maas on. Mitu aastat olen pannud sibulaid ka pottidesse, selleks peab nõu ka piisavalt sügav olema, sest sibula asetan üsna poti põhja nii, et ruumi jääks ka juurtele. Ilus oleks ilmselt kasvatada gladioole ka suures aiavaasis, aga mul seda viimast ei ole. Tänavu mõtlesingi, et tuleb vist sellest potikasvatusest loobuda, kuna koera saba suudab ikka tohutut kahju tekitada. Peab aga ise hoolas olema, et midagi õrna selle teele ette ei jääks, niisiis trepiäärde potistatud gladioolid jäävad ära.
Suvel saab gladioole ikka kuivaga kastetud ja vahel vette väetist pandud. Sellist suve pole enam ammu olnud, kus poleks vaja kasta. Eriti aktuaalne on kastmine/väetamine muidugi potis.
Pärast õitsemist õievarred maha lõigata ja siis enamasti septembri lõpupoole on saanud sibulad üles võtta. Kui öökülm on varem ülekäinud siis olen varem ka võtnud.
Nii kasvatan siis gladioole mina.
Nippidest sain targemaks siis niipalju, et kevadel leotada küüslaugu vees ja sinna natuke ka "lillat" sisse panna. Talvel sibulaid kuivatatud piklakalehtede vahel võib ka hoida, pihlakal marjadel on mikroobide- ja bakteritevastane toime, ju siis aitavad lehed ka.

Igatahes uutest teadmistest inspireerituna arvan küll, et kevadel tuleb paar uut sorti juurde muretseda. Alles ma rääkisin kõigile, et ma pole ikka sibullilleinimene:D

Gladioolid

'Morden Centennial' paistab olevat kenasti kodunenud ka hakkab uuesti õisi avama. Nuppe on tal veel palju. Vaade talle üle veel pooliku kiviaia. Tagapool paistab Tõrvast toodud ebajasmiin, kes on ka lõpuks juurdunud.

Gladioole meil eriti palju ei ole. Need kõige tavalisemad väikeseõielised roosad peamiselt, aga siit-sealt on ühtteist veel kogunenud. See mulle ainult sugugi ei meeldi, et nad omavahel ristuvad ja siis algse värvi kaotavad. Paraku olen ma oma laiskusega üsna hädas ja ei ole mina veel suutnud neid sibulaid värvide järgi eraldada.
Täna vaatasin, et need valged gladioolid olid küll täiesti vales kohas, üldse ei paistnud välja. Päriselt kõnnin mööda ja vaatan ikka, et kui ilusad, aga pildile ei jäänud nad kaugelt näha, sp siis kaugemalt ei näita ka. Samas ime muidugi, et kõik valged üldse ühes kohas olid:D kevadel grupeerisin neid pigem sibula suuruse järgi. Ilusaimad pottidesse ja siis väiksemad kusagile peenardesse jõudu koguma. Tegelikult oleks väiksemad ka potti pannud, aga sobivad potid said otsa, nüüd siis hakka sügisel neid kusagilt lillede vahelt otsima.
Gladiooli taga paistab robiinia. Kevadel külvatud ja on peaaegu meeter kasvu visanud. Ma siin nüüd pingsalt mõtlen, mis talvel saab. Kas üritada teda kuidagi kõrgemalt katta, või ainult maapealt, või siis üldse mitte katta. Taimi on mul muidu 3, kõik erinevates kohtades ja erineva suurusega. See on siis kõige suurem ja ilmselt kõige viletsamal kohal kuna sealt sulab lumi üsna ruttu. Eks siis kevadel näha ole, mis tast saab. Juba hakkavad mõtted talve poole kiskuma :D ise saan ka aru, et vara veel.

Tegemistest

Hoidistamise hooaeg on täies hoos ka siin majapidamises. Eile tegin 4 liitrist purki marineeritud kurke ja 3 purki sai õunamoosi ka. Tänane saak oli 5 purki vürtsikat kurgisalatit. Marineeritud kurke tegin esimest korda nii, et ootan huviga mis neist küll välja tuleb. Loodetavasti head kurgid tulevad:D.
Nagu tegemist vähe oleks õnnestus mul veel haigeks ka jääda.. see piirab oluliselt minu tegutsemis- ja liikumistahet. Midagi hullu ei ole ja loodetavasti läheb varsti üle.

Pilte olen teinud palju.. liigagi palju. Kuna vahepeal on blogimisse sisse tulnud pikem paus, siis jäävad ilmselt enamik ka näitamata, äkki talvel kui kooli kõrvalt aega jääb saab natuke suve meenutada.

Suvikõrvitsate kohal kõrguvad päevalilled 'Evening sun'. Iseenesest oleksid õied võinud ju natuke suuremad olla, aga ta on ikkagi ilus, seega patt oleks viriseda.

Laupäeval sai pärast tööd Kiviõlis mäkketõusu ja öökrossi vaatamas käidud. Seal nägin ära ka siiani vägevaima ilutulestiku:).

Himaalaja jalglehe vilja olen ma nüüd maitsnud. Polnud midagi erilist. Taim ise on mürgine, aga vili söödav. Minust jäävad nad igatahes taime külge alles. Selline läägelt hapukas maitse oli ja ega seda viljaliha ka eriti palju olnud.

August algas

Käisime täna mere ääres. Külm oli, ujuma ei läinud.. ilmselgelt. Ilus oli ka, ma pole ammu nii suuri laineid näinud. Pilte ei teinud, fotoka akud olid tühjad. Mere äärde läksime Toilasse läbi Oru pargi, seal on alati põnev ringi liikuda ja vaade vanast lossi asukohast merele on ikka imeilus.

Tänane ilm oli siis võrdlemisi jahe, natuke alla 20 kraadi. Vihma on siin suhteliselt normaalselt sadanud, ei mingeid uputusi ega midagi. Tiigi vesi pigem on veel langenud kui tõusnud.

'Casanova' minu meelest väga ilusa õiekujuga :)
Täpset nime ma nendel laukudel ei tea, kuigi kusagilt olen selle ka kunagi teada saanud. Meie igatahes kutsume neid longus laukudeks, igasugustele mummudele nad meeldivad lausa väga.

24 juuli

Kahekesi on julgem ;)

Viimane aasialiilia värv. Päriselt on natuke tumedam.
'Star Gazer' esimene õis. Oi kui hästi ta lõhnab! Kuumus oli idahübriididele väga meelepärane, tänane jahedam ilm enam mitte eriti.


Esimene gladiool puhkes õide. Olen enamus gladioole pottidesse istutanud, siis on neid kergem toestada ning saab lihtsama vaevaga parema mulla sisse. Sügisene üles võtmine on ka lihtsam. Samas väiksemad sibulad panin aeda eri peenardesse laiali ja kes neid sealt nüüd siis sügisel otsima hakkab.
Keegi sööb minu jorjeneid! Olen paar ussikest hävitanud, aga rohkem pole neid seal näinud. Kahjustusi tekib aina juurde...
Hansaplantist ostetud trandeskantsia 'Baerbel'. Kuna mul on üks trandeskantsia ka toataim, ei arvanud nendest õitest suurt midagi: väikesed valged õied, mis ei paista ümbrise seest väljagi. Aga need õied on ilusad suured ja erit imeeldib mulle see "karvane tups" seal keskel:). Mulle tundub, et ta ei jää selles aias viimaseks trandeskantsiaks.

Viimasena siis (hübriid) nelgid 'Armastuse hingus' (nimi vene keelest tõlgitud). Kevadel tellisin seemnemaailmast seemned ja nüüd nad siis jõudsid õitsema hakata. Segupakis ilmselt on veel värve, aga ma ei külvanud maha kõiki seemneid ja kõik taimed pole veel õitsema hakanud ka. Neil nelkidel on samuti hea lõhn, aga mina tunnen seda ainult siis kui nende juurde kummardun :D.
Lisasin eelmisesse postistusse puudu oleva vägiheina pildi ka.

Liiliad

Olen tööl ja siin sajab ikka küll korralikku vihma, vahepeal oli lauspadukas. Loodan, et kodus sajab sellist mõnusat leebet vihma, mis ühtegi lille maha ei peksa. Eriti pean ma silmas liiliaid, täna avanes esimene kuningliilia õis. Millegi pärast on see õieke üsna niru, ma loodan et ma talle kuival ajal hoolsa kastmisega liiga ei teinud, liiliat teatavasti liigniiskust ei armasta... põuda ka mitte.

Enne vihma oli meeletult lämbe nagu tavaliselt, pidin peaaegu kuumarabanduse saama, kui väljas rahmeldasin. Käisin metsaalt oma kevadel laasitud kuuseoksi otsimas, et äkki annaks neist kuidagi kompostihunnikule korralikumat ümbrist moodustada. Putukad sõid ja pikad püksid olid jalas ja sellest piisas, et kiiremas korras tuppa jaheda vee alla joosta.
Tõnu tõi kevadel prantsusmaalt mulle kaks pakki liiliaid. Ühes oli 30 aasialiilia sibulat (segupakk) ning teises 5 idaliilia 'Star Gazer' sibulat. 30 asiaadist olen peenras tärganuna üle lugenud 23, millest kaks murdis koer ära ja veel paaril on maapeal paar lehte. Enamik ikka õitsevad. Samas ei ole lootus päris kadunud ka ülejäänud 7 osas, ehk mõni ikka ilmub järgmine aasta, sibullilled võivad ennast ka mõni aasta mullas peita. Üles igatahes kaevama ei hakka. Segupakis tundub olema kolme värvi lilli. Pildil olev roosa, juba näidatud helekollane, või kreemikas, kuidas kellelegi ning tumedam punane, kelle õis peaks homme, ülehomme lahti minema, kui ilma on :).
Idaliiliad on meil õrnad ja tahavad meie oludes üsna müstilisi tingimusi heaks äraolemiseks. Kasvuhoonesse nad ei mahu, seega panin nad nö kõrgpeenardesse. Hetkel olen tuvastanud 5st 3, kes hakkavad ka õitsema. Pilt tuleb siis kui see aeg kätte jõuab. Kaks kadunukest kavatsen ma küll mullast üles otsida, kohe väga huvitab, mis seisus nad seal on.. kui üldse on.

Lõpetuseks pilt suitsusauna juurest.
Üheksavägised on tõelised vägilased!

Äärised

Minu tänaõhtune tegemine (pilt on tehtud rõdult). Kui ei jõua tervet tee pool, või veerandki :D. Serva kaevasin juba kuu aega tagasi ära ja jätsin mättad kuivama, raputasin neid aegajalt ja nüüd viisin juurikad kompostihunnikusse. Kivideladumine läks seekord kiiresti ning kaua oma pesa oodanud päevaliiliad "Happy returns" ja "Kandava" said maha istutatud. Samuti istutasin ära ka siberi kontpuu "Elegantissima", ajutisse kohta... need teatavasti kipuvad üsna püsivad olema, eks me näe. Peenra ääre tegin selliseks kuna kõik majaümbruse peenrad on paekividega ääristatud, tegelikult on paar erandit aga need ei paista eriti välja. Õigupoolest blokkidest ääris häirib trepipeenras küll natuke silma, aga küll ka sellele ajajooksul sobiva katja leiab. Suitsusauna ja tiigi juures on ääristusmaterjalideks maakivid ja kuusepuit. Üsna omapärane kooslus, aga mulle meeldib ja see ongi peamine :).

Selle peenra äärise tegin juba kevadepoole. Algselt oli seal lihtsalt rohult mullale üleminek, aga kuna taimed olid peenra äärele nii lähedale kasvanud oli sealt paganama raske niita ilma ,et oleks ka peenras olevaid taimi räsinud. Seda siis murutraktoriga, vanasti kondiauru jõul liikuva niidukiga seda muret polnud.
Trepipeenra trepi on hetkel vallutanud kõrvits. Sellel peenral on ääriseks ka kevadel laotud väike paekivi müürike.

Roosid, kressid, liilia

Ma ei saa aru miks see pilt ennast üleslaadides külili keeras, aga proovisin kaks korda ja kui talle nii rohkem meeldib siis olgu. See on Grand Mogul, kellest juttu on olnud küll aga pilti polegi veel senini üles saanud. Alguses on valge kreemikas, hiljem ka natuke roosakas, õis kokkukeerdunud ja hakkab siis vaikselt kiht kihi haaval oma kroonlehti lõdvemale laskma. Hea lõhn on ka.
Queen Elisabeth on endale kasvatanud pikad võsud, mis on muidugi ka väga ilusate õitega, kuid kasvu poolest varjutab ta teisi roose.



Need kressid ostsin segupakina "Night and Day", siinkohal võin kinnitada, reaalselt on need kressid palju ilusamad kui pakil oleval pildil. Heledad on küll tugevama kasvuga ja varjutavad natuke tumedamaid, kuid eks nende hiilgeaeg tuleb natuke hiljem. Mõlematel on sellised toredad ripsmed.
Minu esimene aasia liilia õis. Täna hommikul oli tal kõrval ka nupp lahti läinud.

Käisin Pannjärve seikluspargis, väga tore oli, soovitan kõigile:)!

Kiirpostitus

Esimene liilia läks lahti! Helekollane, täpselt sama värvi, mis juures kasvavad kressid. Roosid on ka võrratud, Grand Mogul on kohe eriti positiivselt üllatanud. Casanova näitab ka lõpuks nuppe. Kui aega saan, siis teen pilte ka :). Samuti on lahti esimene daalia. Ma imestasin kuidas küll nii vara juba nupud, aga kui ma õit nägin oli asi selge. Eelmisel aastal vanaema käest saadud pisikesed suvedaalia taimehakatised, elasid oma väikese mugulaga talve üle. Ka esimesel suurel daalial on õienupud, nii et enam ei pea kaua ootama.

Nüüd siis lubatud roosid. Hetkel on meie aia kõige kaunim roos Queen Elizabeth. Tal on ilusad suured roosad õied, mis lähedalt nuusutades ka väga hästi lõhnavad. Aeda sai ta toodud vist umbes 4 aastat tagasi koos Kaj Munk'iga, kes kahjuks peale kahte aastat kaunist õitsemist ilmselt roosi-varrepõletikku suri, tagantjärele tarkusena oleks vist pidanud roose rohkem väetama, ehk oleks ka haigusele rohkem suutnud vastu panna. Üleväetamisest ei saaks siinkohal juttugi olla, sest ma tõesti ei väetanud roose peaaegu üldse.
Järgmiseks tulijaks oli Europeana, samuti võrratu roos. Imelised punased õied.
Kuna minu roosilembus on ajapikku süvenenud, siis sai kevadel hortesest veel 4 poolas poogitud roosi osta. Üsna riskantne ost tagasi mõeldes. Kevad oli ju pikalt jahe ja juba roheliste võrsetega roosihakatisi välja istutada küll ei saanud, paraku juured kahekorra tihedalt kilesse mähituna ei oleks nad vist küll kaua vastu pidanud. Roosipiinamine, aga nii saab neid odavalt müüa. Isegi ju ostsin neli roosi. Samas tulevikus vist enam ei osta, kui neist just kahju ei hakka. Igatahes võtsin nad kilest välja ja istutasin ämbritesse, potte kuhu need juured normaalselt oleks mahtunud polnud, ja viisin kasvuhoonesse. Kui ööd juba soojemaks läksid sai nad ka kohe kasvukohale istutatud. Sordinimede õigsuses olin juba ostes skeptiline, aga tundub et isegi vastavad tõele, sest kõik läksid kasvama ja kolmel on ka õied juba lahti. Grand Mogulil on kreemikas valge õis ja Nina Wiebullil punane, õied on ainult väikesed, aga nad alles kohanevad, ehk järgmisel aastal on juba suuremad. Rumba vastab õievärvuse poolest ka sordile, aga suurus... Kirjelduse järgi peaksid õied olema keskmisest suuremad, aga need õiekesed, mis minu aias on, need on küll imepisikesed. Ei teagi siis, võib-olla tõesti on nad seal paki sees nii ära vaevatud et ei suuda suuri õisi moodustada, aga et nii väikesed..
Neljas roos Casanova kasvatab hetkel ainult võsusid, mitte ühtegi õienuppu, aga ega ma seda talle pahaks ka ei pane :).
Paar nädalat tagasi ostsin Apricola. Imeline lõhn! Ilusad õied ka muidugi.
Nüüd siis minu viimane kaunitar Morden Centennial. Väga ilus kingitus :) pilt on siis üleval, allapoole ta keeldub tulemast, algaja värk:D