Kosmosed

Kosmosed on kindlasti ühed väga põnevad lilled. Nad on meie aias kasvanud vist alates selle aia rajamisest. Harilikke kosmoseid (Cosmos bipinnatus) oli valgeid, roosasid ja tumedamaid roosasid ('Sensation'). Tegemist on isekülvavate suvikutega, kuid paraku kõik sordid ennast vist ise ei külva. Tumedam roosa näiteks hääbus vaikselt. 2008 aasta Maakodu erinumbris Suvi aias oli kosmostest pikem jutt ja sealt suurem huvi nende vastu alguse saigi. Mitte, et mul aias palju kosmoseid oleks, aga nende hingeelu olen rohkem uurinud küll.

Meie maa on liivane ja enamuse suvest väga kuiv ja just see neile meeldibki. Liiga rammusas kasvukohas on kosmostel äärmiselt võimas kasv ning üldjuhul piisab esimesest tormituulest, et taimed lamanduksid. Seda kogesin tänavu ka isiklikult kui üks seeme, korralikult kanasõnnikuga väetatud peenrasse sattus.. Veel tundub mulle, et kosmosed pole just eriti virgad idanejad või olen mina neid valesti külvanud, sest seemnetest tärkb tavaliselt umbes veerand. Liiga tihti neile kasvada ei meeldi, kuigi siis pidavat nad üksteist toetama, aga pigem jäävad nad hoopis kiduraks ja siis pole ka teab, mis toetust vaja. Samuti on nad ka üsna hilised tärkajad, vahet pole mis ajal ma neid külvanud olen, tärkavad nad ikka ühel ajal.. siis kui neile sobib.. kuupäeva ei oska igatahes öelda, aga umbes siis kui ma olen jälle kirunud, et kosmosed ei idanenud ja peenras laiutab tühi auk. Ilmselt on selles süüdi kuiv pinnas, sest seemned tärkavad enamasti peale esimest korralikku vihmaperioodi. Ettekasvatanud pole kunagi.

Mis puutub sortidesse, siis millegipärast ei olnud nad mulle poelettidelt silma hakanud. Olemas nad seal ikka ilmselt on, aga mina sain esimese 'Pied Piper Red' i Internetist seemneid tellides. Oh seda elevust:D

Sellel kevadel jäi mulle poes pihku juba kaks seemnepakki kosmostega. Täidisõieliste segupakk 'Double Click'. Hetkel pilt ainult valgest.

Väävelkollane kosmos (Cosmos sulphureus) 'Polidur'.Taustaks on mädarõikaleht ja hariliku kosmose lehed. Väävelkollase kosmose lehed ei ole tillilaadsed vaid natuke... täidlasemad.

Piltide kvaliteet pole täna suurem asi, aga vahel ei tasu hakata täiust taga ajama, lilled lihtsalt on reaalsuses palju ilusamad ;)

Gladioolimõtted

Eelmisele postitusele mõeldes uurisin ma siis vahepeal gladioolitarkust ja sain nii mõnelegi küsimusele vastuse. Eriti sellele nn sordisäilitamisele. Vana sibul lihtsalt kaotab 4-5 aastaga on värvi ja muutub nt valgeks, seda ma mõtlesin, et kust mul need valged gladioolid pärit on! Alguses arvasin ma, et eri sordid segunevad omavahel. Päris loogiline see siiski ei tundunud ja seega sobib mulle uus teadmine paremini:D Täielikuks selguseks, kuidas see asi ikkagi on peaks veel natuke uurima (kas sama on ka tulpide puhul?).
Mis puutub gladioolide hooldudesse, siis pean tänama õnne, et on üsna normaalsed hoiutingimused ja ka gladioolidele sobiv, hästi vett läbilaskev maa, mis põua ajal muidugi eriti soodne pole.. Suuremast saastast puhastan sibulad sügisel, kui nad on juba enamvähem kuivanud. Kevadel vaatan veel üle, leotan lillavees ja maha saab nad pandud enamasti aprilli lõpus, olenevalt siis sellest kui kaua lumi maas on. Mitu aastat olen pannud sibulaid ka pottidesse, selleks peab nõu ka piisavalt sügav olema, sest sibula asetan üsna poti põhja nii, et ruumi jääks ka juurtele. Ilus oleks ilmselt kasvatada gladioole ka suures aiavaasis, aga mul seda viimast ei ole. Tänavu mõtlesingi, et tuleb vist sellest potikasvatusest loobuda, kuna koera saba suudab ikka tohutut kahju tekitada. Peab aga ise hoolas olema, et midagi õrna selle teele ette ei jääks, niisiis trepiäärde potistatud gladioolid jäävad ära.
Suvel saab gladioole ikka kuivaga kastetud ja vahel vette väetist pandud. Sellist suve pole enam ammu olnud, kus poleks vaja kasta. Eriti aktuaalne on kastmine/väetamine muidugi potis.
Pärast õitsemist õievarred maha lõigata ja siis enamasti septembri lõpupoole on saanud sibulad üles võtta. Kui öökülm on varem ülekäinud siis olen varem ka võtnud.
Nii kasvatan siis gladioole mina.
Nippidest sain targemaks siis niipalju, et kevadel leotada küüslaugu vees ja sinna natuke ka "lillat" sisse panna. Talvel sibulaid kuivatatud piklakalehtede vahel võib ka hoida, pihlakal marjadel on mikroobide- ja bakteritevastane toime, ju siis aitavad lehed ka.

Igatahes uutest teadmistest inspireerituna arvan küll, et kevadel tuleb paar uut sorti juurde muretseda. Alles ma rääkisin kõigile, et ma pole ikka sibullilleinimene:D

Gladioolid

'Morden Centennial' paistab olevat kenasti kodunenud ka hakkab uuesti õisi avama. Nuppe on tal veel palju. Vaade talle üle veel pooliku kiviaia. Tagapool paistab Tõrvast toodud ebajasmiin, kes on ka lõpuks juurdunud.

Gladioole meil eriti palju ei ole. Need kõige tavalisemad väikeseõielised roosad peamiselt, aga siit-sealt on ühtteist veel kogunenud. See mulle ainult sugugi ei meeldi, et nad omavahel ristuvad ja siis algse värvi kaotavad. Paraku olen ma oma laiskusega üsna hädas ja ei ole mina veel suutnud neid sibulaid värvide järgi eraldada.
Täna vaatasin, et need valged gladioolid olid küll täiesti vales kohas, üldse ei paistnud välja. Päriselt kõnnin mööda ja vaatan ikka, et kui ilusad, aga pildile ei jäänud nad kaugelt näha, sp siis kaugemalt ei näita ka. Samas ime muidugi, et kõik valged üldse ühes kohas olid:D kevadel grupeerisin neid pigem sibula suuruse järgi. Ilusaimad pottidesse ja siis väiksemad kusagile peenardesse jõudu koguma. Tegelikult oleks väiksemad ka potti pannud, aga sobivad potid said otsa, nüüd siis hakka sügisel neid kusagilt lillede vahelt otsima.
Gladiooli taga paistab robiinia. Kevadel külvatud ja on peaaegu meeter kasvu visanud. Ma siin nüüd pingsalt mõtlen, mis talvel saab. Kas üritada teda kuidagi kõrgemalt katta, või ainult maapealt, või siis üldse mitte katta. Taimi on mul muidu 3, kõik erinevates kohtades ja erineva suurusega. See on siis kõige suurem ja ilmselt kõige viletsamal kohal kuna sealt sulab lumi üsna ruttu. Eks siis kevadel näha ole, mis tast saab. Juba hakkavad mõtted talve poole kiskuma :D ise saan ka aru, et vara veel.

Tegemistest

Hoidistamise hooaeg on täies hoos ka siin majapidamises. Eile tegin 4 liitrist purki marineeritud kurke ja 3 purki sai õunamoosi ka. Tänane saak oli 5 purki vürtsikat kurgisalatit. Marineeritud kurke tegin esimest korda nii, et ootan huviga mis neist küll välja tuleb. Loodetavasti head kurgid tulevad:D.
Nagu tegemist vähe oleks õnnestus mul veel haigeks ka jääda.. see piirab oluliselt minu tegutsemis- ja liikumistahet. Midagi hullu ei ole ja loodetavasti läheb varsti üle.

Pilte olen teinud palju.. liigagi palju. Kuna vahepeal on blogimisse sisse tulnud pikem paus, siis jäävad ilmselt enamik ka näitamata, äkki talvel kui kooli kõrvalt aega jääb saab natuke suve meenutada.

Suvikõrvitsate kohal kõrguvad päevalilled 'Evening sun'. Iseenesest oleksid õied võinud ju natuke suuremad olla, aga ta on ikkagi ilus, seega patt oleks viriseda.

Laupäeval sai pärast tööd Kiviõlis mäkketõusu ja öökrossi vaatamas käidud. Seal nägin ära ka siiani vägevaima ilutulestiku:).

Himaalaja jalglehe vilja olen ma nüüd maitsnud. Polnud midagi erilist. Taim ise on mürgine, aga vili söödav. Minust jäävad nad igatahes taime külge alles. Selline läägelt hapukas maitse oli ja ega seda viljaliha ka eriti palju olnud.

August algas

Käisime täna mere ääres. Külm oli, ujuma ei läinud.. ilmselgelt. Ilus oli ka, ma pole ammu nii suuri laineid näinud. Pilte ei teinud, fotoka akud olid tühjad. Mere äärde läksime Toilasse läbi Oru pargi, seal on alati põnev ringi liikuda ja vaade vanast lossi asukohast merele on ikka imeilus.

Tänane ilm oli siis võrdlemisi jahe, natuke alla 20 kraadi. Vihma on siin suhteliselt normaalselt sadanud, ei mingeid uputusi ega midagi. Tiigi vesi pigem on veel langenud kui tõusnud.

'Casanova' minu meelest väga ilusa õiekujuga :)
Täpset nime ma nendel laukudel ei tea, kuigi kusagilt olen selle ka kunagi teada saanud. Meie igatahes kutsume neid longus laukudeks, igasugustele mummudele nad meeldivad lausa väga.