Osalesin minagi juba kolmandat aastat talvisel aialinnuvaatlusel. Mulle on alati mõtlemisainet pakkunud teema, kas ma peaksin linde vaatlema ainult aiast või ka maja ümber kasvavatelt puudelt. Siiani olen piirdunud linnumaja külastavate lindudega. Enamik neist sööb seemned kohapeal olevas aktiniidia põõsas ning sealt on kompaktsem vaadelda ka. Minu selle aastane saaks oli tegelikult üsna tagasihoidlik, aga päris huvitav. Korraga nägin 9 rasvatihast, 5 leevikest, 4 salutihast, 4 sinitihast, 3 puukoristajat, 2 tutt-tihast ja 2 musttihast. Loomulikult on neid linde kindlasti palju rohkem, aga mina jõudsin neid kokku lugeda nii palju. Leevikesed ei ole kusjuures tavalised toidumaja külalised, kuid viimased nädal aega on nad praktiliselt toidumajas elanudki. Väga põnevad linnud. Ainsad linnud, kes neid seemnete juurest minema suudavad ajada on puukoristajad. Teised peavad oma korda ootama, julgemad käivad seemneid võtmas ka leevikeste selja tagant. Pekitükk on ka tihastele välja pandud, seal käivad peamiselt sinitihased ja tutt-tihased. Rasvatihased lasevad sellel hea maitsta ainult siis, kui seemned otsas on.
Sel talvel esimest korda nägin musttihast, vähemalt nii palju kui ma kirjandust uurisin, siis pole nad sugugi haruldased, kuid toidumajade juures sageli siiski ei kohta. Minul on neid sel talvel vähemalt kaks ja käivad igapäevaselt. Huvitav, mis neid sel aastal siis metsast välja on ajanud.
Linde on mul nüüd vaadelda aega küll ja küll, kuna ma mõneks ajaks üsna koduseks jään. See omakorda paneb mõtlema, mis sellest blogist saab. Kahju oleks ka kirjutamist lõpetada, aga pean endale aru andma, et elumuutuste tõttu ei ole see kindlasti enam asi, millega jõuaksin tegeleda. Eks ma mõtlen veel sellele. Näpud, aga sügelevad mulla ja seemnete järele. Panin täna paar sibulat mulda pealseid kasvatama, eks näis, mis sellest välja tuleb. Ratsuritähed tõin ka keldrist välja, aprilli alguses peaksid siis õitsema hakkama :)
