Friday, June 13, 2014

Tuvastamise abi?

Enda poolt parim pakkumine on mõni mahoonia, aga no pole varem sellist kohanud. Lehed pole ka traditsioonilised liitlehed. Õitseb mai lõpus juuni alguses kollaste õitega. Sügisel on väikesed sinised marjad. Ning olemuselt on muidu igihaljas. Lume all talvitudes pole olnud mingit talvekahjustust, eelmisel kevadel sai päikesepõletuse ja sel kevadel katsin paari kuuseoksaga. Kõrgus umbes 50 cm. Aias olnud juba 4 aastat, kasvab päikeselises kuivemapoolses kohas.




Natuke üldisem vaade (häbenen natuke, et nii roheline)

Päritolu kohta võin ma ainult niipalju öelda, et ema ostis oma sõbranna käest viimase kodurahu huvides ühel hilissügisel. Väidetavalt pärines mingilt Juhani Puukooli lõpumüügilt, aga juhani lehelt ma pole ka sellist taime leidnud. Ausalt öeldes see teadmatus ikka päris häirib mind. Võimalik, et taime nimi pole mulle ennast lihtsalt ilmutanud ja ehk targemad teavad :)

Sunday, June 8, 2014

Üllatus

Trimmerdasin täna juba rinnuni ulatuvat rohtu ja mis ma näen. Õied, ilusad valged ja päris palju nuppe. Olin augustis istutatud veigela juba täiesti unustanud, viimati käisin teda vaatamas lehtimise ajal, kas on ikka talve üle elanud ja nüüd milline meeldiv üllatus :). Paraku lõppes meeldiv üllatus hetke pärast kui sain mesilase käest kõrva nõelata. Imetlemise asemel pistsin koos trimmeriga jooksu ja nüüd ootan vihma lõppu, et uuesti seda ilmaimet vaatama ja pildisama minna. Mesilastega enam maid jagada ei taha ja niitmine jäigi pooleli, seda saab vast jätkata siis, kui mummud ilusasti oma tarus ööd veedavad. Minu jutust võib ilmselgelt järeldada, et ühtegi veigelat pole mul varem olnud ja nad mulle väga meeldivad. Eelmisel aastal sai lillerallilt neid lausa kaks ostetud, hetkel õitsev (kaunis?) veigela 'Bristol Snowflake' ja kirjude lehtedega kaunis veigela 'Brigela' (French Lace). Viimasena nimetatu õitses ka eelmise aasta septembris, ilmselt siis teist korda. Talve elasid mõlemad ilusasti üle, tahan veel. Põnev, väga põnev.


Emotsioonid on ka põhjuseks, miks ma siia jälle kirjutan. Kuigi lapse ja kahe noore koera kõrvalt pole ajas võimalik üle 5 minuti toimetada ilma, et midagi oleks ära tallatud või murtud...

Iiris 'Plum Lucky' on nüüdseks ära õitsenud, aga tõeliselt ilusa õievärviga kääbus. Kaks aastat tagasi Cayeuxist tellitud ning õnneks paljuneb ka päris hästi. See pilt on tehtud eelmisel aastal, sellel aastal oli lihtsalt liiga palju umbrohtu :D.

Esimene näpuharjutus tehtud, edasised postitused tulevad loodetavasti asisemad :)

Monday, January 28, 2013

Linnuvaatlus

Osalesin minagi juba kolmandat aastat talvisel aialinnuvaatlusel. Mulle on alati mõtlemisainet pakkunud teema, kas ma peaksin linde vaatlema ainult aiast või ka maja ümber kasvavatelt puudelt. Siiani olen piirdunud linnumaja külastavate lindudega. Enamik neist sööb seemned kohapeal olevas aktiniidia põõsas ning sealt on kompaktsem vaadelda ka. Minu selle aastane saaks oli tegelikult üsna tagasihoidlik, aga päris huvitav. Korraga nägin 9 rasvatihast, 5 leevikest, 4 salutihast, 4 sinitihast, 3 puukoristajat, 2 tutt-tihast ja 2 musttihast. Loomulikult on neid linde kindlasti palju rohkem, aga mina jõudsin neid kokku lugeda nii palju. Leevikesed ei ole kusjuures tavalised toidumaja külalised, kuid viimased nädal aega on nad praktiliselt toidumajas elanudki. Väga põnevad linnud. Ainsad linnud, kes neid seemnete juurest minema suudavad ajada on puukoristajad. Teised peavad oma korda ootama, julgemad käivad seemneid võtmas ka leevikeste selja tagant. Pekitükk on ka tihastele välja pandud, seal käivad peamiselt sinitihased ja tutt-tihased. Rasvatihased lasevad sellel hea maitsta ainult siis, kui seemned otsas on.
Sel talvel esimest korda nägin musttihast, vähemalt nii palju kui ma kirjandust uurisin, siis pole nad sugugi haruldased, kuid toidumajade juures sageli siiski ei kohta. Minul on neid sel talvel vähemalt kaks ja käivad igapäevaselt. Huvitav, mis neid sel aastal siis metsast välja on ajanud.
Linde on mul nüüd vaadelda aega küll ja küll, kuna ma mõneks ajaks üsna koduseks jään. See omakorda paneb mõtlema, mis sellest blogist saab. Kahju oleks ka kirjutamist lõpetada, aga pean endale aru andma, et elumuutuste tõttu ei ole see kindlasti enam asi, millega jõuaksin tegeleda. Eks ma mõtlen veel sellele. Näpud, aga sügelevad mulla ja seemnete järele. Panin täna paar sibulat mulda pealseid kasvatama, eks näis, mis sellest välja tuleb. Ratsuritähed tõin ka keldrist välja, aprilli alguses peaksid siis õitsema hakkama :)

Wednesday, July 11, 2012

Roosid on praegu võrratud. Natuke on lehetäisid ja mõnda roosi kimbutab ka tahmlaiksus, aga ei midagi hullu. Ülemisel pildil on minu väike roosipeenar, mis on äärmiselt kirju. Võimalik, et kunagi grupeerin nad värvide järgi ümber, või itutan sinna midagi vahele, aga praegu naudin ma iga õit, mis sel kirjul seltskonnal on :).

'Grand Mogul' tõeliselt suure õiega.

'Rhapsody in Blue', õied ise on üsna lühiaelised, kuid neid on palju. Mulle meeldib juba seetõttu, et tundub üsna vähese hooldustarbega olevat.

Tundmatu roniroos. Väikeste sügavroosade õitega, mida on vist võimatu õige värviga pildistada. Tundub ka päris vastupidav olevat. Õied on madalal seetõttu, et sügisel jäid oksad maha panutamata.

 'Apricola'
 Poola 'Rumba' 

'Morden Centennial'
 Lilled on sel aastal kõik põnevad, roose on ka tegelikult mõni veel. Uskumatu, kui palju suuremad ja ilusamad on eelmisel aastal soetatud või külvatud taimed. Aga eks järgmine kord jälle lillejuttu, siis ehk ka oma peenraprojektidest pikemalt, mis on tehtud ja mis teoksil. 

Friday, June 22, 2012

Ma kohe tundsin, et keegi jäi veel puudu! Poole silmaga vaatasin jalgpalli ja uni oli ka suur, aga see iiris ma arvan, et ei pahanda. Vanaema aiast on ta pärit ning väga võimsa kasvu ja õitsemisega igal aastal.

Kunagi oli vist Kodukauniks foorumis ka arutelu, mis nime se iiris kanda võiks, aga pole aega otsida.

  Roosa neitsikummel 'Robinson's Red' hommikukastes.


Nii ja siin ta siis lõpiks on. 'Yes'. Pilt ei ole väga õnnestunud. Tahtin hommikul pildistada, aga kui ma iiristeni jõudsin sai fotokal aku tühjaks. Siis tegin pildi paar tundi hiljem ja mida ma nägin!! Mingi must mardikas sõi minu kauaoodatud iirist! Kukutas ennast minu puudutuse järel maha ja läinud ta oligi, aga no mida!! See eest õhtuks oli veel kaks õit lahti tulnud ja iiris veel ilusam kui hommikul. Õrn ja habras, natuke sidruni lõhna meenutab

Tuesday, June 19, 2012

Iirised

Minu tagasihoidlik, aga armas iiriste kogukond. Olen juba pikemat aega oodanud kuniks kõik õitsema hakkavad, et siis neid koos presenteerida. Siiski ei ole avanenud minu jaoks selle aasta kõige põnevam iiris 'Yes', tahaks juba näha, kas nimi vastab õiele. Ostetud sai hollandi väikepakis siis, kui Tallinnasse kooli läksin ja millegi pärast otsusas ta alles nüüd õitsema hakata, lehvikuid kasvatas muidu kenasti. Ehk siis ootas peaaegu 4 (!) aastat. No homme peaks ikka see päev olema, kaua ma neid nuppe vaatan. Seniks siis need kes õitsevad.

Nagu ma Iirisesõbra blogis nägin, peaks see olema sidrunkollane iiris. 

Üks neist kahest võiks olla 'Cardinal' aga päris kindel ei ole. Parempoolne iiris päris nii sinine päriselt pole.
'Wabash'

Varane madal sinine, mille nime pole kusagil kohanud.


Iris variegata

Lõpetuseks kõrreliselehine iiris, mis paljuneb päris hästi. Kuigi õied on puhmiku sees peidus, siis armsad on nad küll ja ka kimpudesse sobivad hästi. Üks sinine nö tavaline iiris on mul veel, aga selle pilt jäi fotokasse. Samuti sai sel aastal uusi iiriseid muretsetud, nii prantslasi kui ka Türilt, aga ootan õisi enne hõiskamist. Oluline, et ikka ilusti kasvama hakkaksid.


Friday, June 8, 2012

Nüüd on see siis käes

Nüüd õhtul saabusin ma selle õppeaasta viimaselt "kooliürituselt" milleks oli õuesõppe õppimine Sagadis ja osa ajast olime ka õppejõu juures. Ja nüüd siis asja iva. MILLISED KUUSED!!! Hariliku kuuse kollasevõrselise vormi pean ma omale kohe saama ja siis oli seal üks hästi pisikese okastega kuusk, mille nime ma muidugi unustasin, aga kui ma seda jälle näen, siis kohe tunnen ära ka :D. Kui varem köitsid mu tähelepanu peamiselt keskmise- ja kõrgekasvulised püsililled, siis nüüd on need puud mu ära teinud. See väikeste käbidega ameerika lehis ja kollane mänd ja ... ja .... ja... oehh. Nüüd siis tuleb võtta plaani ikka see pargi tegemine. Ma teadsin tegelikult juba varem, et mulle puud ikka meeldivad, aga ma suutsin ennast siiani veel tagasi hoida.
Samas võin ma õnnelik olla, et eelmisel suvel lõuna eestis ühel haljasalal olnud manžuuria pähklipuu alt minuga kaasa tulnud pojake elas talve ilusti üle ja külvatud robiiniad ka, nii et algus on tehtud. Rääkimata muidugi sellest, et ma elan metsa sees. Eriti hästi paistavad ennast siin tundvat vahtrad, tammedele paistab ka sobivat. Endale meeldetuletuseks ka veel see, et lootust oleks siis neid puid lõpuks ka üsna suurtena näha, nii, et tuleb hoolega planeerida.

Ja minu jõhvikad on ka juurdunud, talve üle elanud ning mõned hakkavad isegi õitsema! Oi ma olin õnnelik, kui ma seda nägin. Minu "eriti põhjalikult valitud tõugu" jõhvikad, kui nad veel marju ka peaksid kandma, siis esimest nähes vist küll minestan ära sinna peenra äärde. Kui aeda vaadata ja see enda sisse lasta, siis ikka õnne voolab uksest ja aknast. Olgu see muu elu kuidas on, aga aed on õnn.