24 juuli

Kahekesi on julgem ;)

Viimane aasialiilia värv. Päriselt on natuke tumedam.
'Star Gazer' esimene õis. Oi kui hästi ta lõhnab! Kuumus oli idahübriididele väga meelepärane, tänane jahedam ilm enam mitte eriti.


Esimene gladiool puhkes õide. Olen enamus gladioole pottidesse istutanud, siis on neid kergem toestada ning saab lihtsama vaevaga parema mulla sisse. Sügisene üles võtmine on ka lihtsam. Samas väiksemad sibulad panin aeda eri peenardesse laiali ja kes neid sealt nüüd siis sügisel otsima hakkab.
Keegi sööb minu jorjeneid! Olen paar ussikest hävitanud, aga rohkem pole neid seal näinud. Kahjustusi tekib aina juurde...
Hansaplantist ostetud trandeskantsia 'Baerbel'. Kuna mul on üks trandeskantsia ka toataim, ei arvanud nendest õitest suurt midagi: väikesed valged õied, mis ei paista ümbrise seest väljagi. Aga need õied on ilusad suured ja erit imeeldib mulle see "karvane tups" seal keskel:). Mulle tundub, et ta ei jää selles aias viimaseks trandeskantsiaks.

Viimasena siis (hübriid) nelgid 'Armastuse hingus' (nimi vene keelest tõlgitud). Kevadel tellisin seemnemaailmast seemned ja nüüd nad siis jõudsid õitsema hakata. Segupakis ilmselt on veel värve, aga ma ei külvanud maha kõiki seemneid ja kõik taimed pole veel õitsema hakanud ka. Neil nelkidel on samuti hea lõhn, aga mina tunnen seda ainult siis kui nende juurde kummardun :D.
Lisasin eelmisesse postistusse puudu oleva vägiheina pildi ka.

Liiliad

Olen tööl ja siin sajab ikka küll korralikku vihma, vahepeal oli lauspadukas. Loodan, et kodus sajab sellist mõnusat leebet vihma, mis ühtegi lille maha ei peksa. Eriti pean ma silmas liiliaid, täna avanes esimene kuningliilia õis. Millegi pärast on see õieke üsna niru, ma loodan et ma talle kuival ajal hoolsa kastmisega liiga ei teinud, liiliat teatavasti liigniiskust ei armasta... põuda ka mitte.

Enne vihma oli meeletult lämbe nagu tavaliselt, pidin peaaegu kuumarabanduse saama, kui väljas rahmeldasin. Käisin metsaalt oma kevadel laasitud kuuseoksi otsimas, et äkki annaks neist kuidagi kompostihunnikule korralikumat ümbrist moodustada. Putukad sõid ja pikad püksid olid jalas ja sellest piisas, et kiiremas korras tuppa jaheda vee alla joosta.
Tõnu tõi kevadel prantsusmaalt mulle kaks pakki liiliaid. Ühes oli 30 aasialiilia sibulat (segupakk) ning teises 5 idaliilia 'Star Gazer' sibulat. 30 asiaadist olen peenras tärganuna üle lugenud 23, millest kaks murdis koer ära ja veel paaril on maapeal paar lehte. Enamik ikka õitsevad. Samas ei ole lootus päris kadunud ka ülejäänud 7 osas, ehk mõni ikka ilmub järgmine aasta, sibullilled võivad ennast ka mõni aasta mullas peita. Üles igatahes kaevama ei hakka. Segupakis tundub olema kolme värvi lilli. Pildil olev roosa, juba näidatud helekollane, või kreemikas, kuidas kellelegi ning tumedam punane, kelle õis peaks homme, ülehomme lahti minema, kui ilma on :).
Idaliiliad on meil õrnad ja tahavad meie oludes üsna müstilisi tingimusi heaks äraolemiseks. Kasvuhoonesse nad ei mahu, seega panin nad nö kõrgpeenardesse. Hetkel olen tuvastanud 5st 3, kes hakkavad ka õitsema. Pilt tuleb siis kui see aeg kätte jõuab. Kaks kadunukest kavatsen ma küll mullast üles otsida, kohe väga huvitab, mis seisus nad seal on.. kui üldse on.

Lõpetuseks pilt suitsusauna juurest.
Üheksavägised on tõelised vägilased!

Äärised

Minu tänaõhtune tegemine (pilt on tehtud rõdult). Kui ei jõua tervet tee pool, või veerandki :D. Serva kaevasin juba kuu aega tagasi ära ja jätsin mättad kuivama, raputasin neid aegajalt ja nüüd viisin juurikad kompostihunnikusse. Kivideladumine läks seekord kiiresti ning kaua oma pesa oodanud päevaliiliad "Happy returns" ja "Kandava" said maha istutatud. Samuti istutasin ära ka siberi kontpuu "Elegantissima", ajutisse kohta... need teatavasti kipuvad üsna püsivad olema, eks me näe. Peenra ääre tegin selliseks kuna kõik majaümbruse peenrad on paekividega ääristatud, tegelikult on paar erandit aga need ei paista eriti välja. Õigupoolest blokkidest ääris häirib trepipeenras küll natuke silma, aga küll ka sellele ajajooksul sobiva katja leiab. Suitsusauna ja tiigi juures on ääristusmaterjalideks maakivid ja kuusepuit. Üsna omapärane kooslus, aga mulle meeldib ja see ongi peamine :).

Selle peenra äärise tegin juba kevadepoole. Algselt oli seal lihtsalt rohult mullale üleminek, aga kuna taimed olid peenra äärele nii lähedale kasvanud oli sealt paganama raske niita ilma ,et oleks ka peenras olevaid taimi räsinud. Seda siis murutraktoriga, vanasti kondiauru jõul liikuva niidukiga seda muret polnud.
Trepipeenra trepi on hetkel vallutanud kõrvits. Sellel peenral on ääriseks ka kevadel laotud väike paekivi müürike.

Roosid, kressid, liilia

Ma ei saa aru miks see pilt ennast üleslaadides külili keeras, aga proovisin kaks korda ja kui talle nii rohkem meeldib siis olgu. See on Grand Mogul, kellest juttu on olnud küll aga pilti polegi veel senini üles saanud. Alguses on valge kreemikas, hiljem ka natuke roosakas, õis kokkukeerdunud ja hakkab siis vaikselt kiht kihi haaval oma kroonlehti lõdvemale laskma. Hea lõhn on ka.
Queen Elisabeth on endale kasvatanud pikad võsud, mis on muidugi ka väga ilusate õitega, kuid kasvu poolest varjutab ta teisi roose.



Need kressid ostsin segupakina "Night and Day", siinkohal võin kinnitada, reaalselt on need kressid palju ilusamad kui pakil oleval pildil. Heledad on küll tugevama kasvuga ja varjutavad natuke tumedamaid, kuid eks nende hiilgeaeg tuleb natuke hiljem. Mõlematel on sellised toredad ripsmed.
Minu esimene aasia liilia õis. Täna hommikul oli tal kõrval ka nupp lahti läinud.

Käisin Pannjärve seikluspargis, väga tore oli, soovitan kõigile:)!

Kiirpostitus

Esimene liilia läks lahti! Helekollane, täpselt sama värvi, mis juures kasvavad kressid. Roosid on ka võrratud, Grand Mogul on kohe eriti positiivselt üllatanud. Casanova näitab ka lõpuks nuppe. Kui aega saan, siis teen pilte ka :). Samuti on lahti esimene daalia. Ma imestasin kuidas küll nii vara juba nupud, aga kui ma õit nägin oli asi selge. Eelmisel aastal vanaema käest saadud pisikesed suvedaalia taimehakatised, elasid oma väikese mugulaga talve üle. Ka esimesel suurel daalial on õienupud, nii et enam ei pea kaua ootama.

Nüüd siis lubatud roosid. Hetkel on meie aia kõige kaunim roos Queen Elizabeth. Tal on ilusad suured roosad õied, mis lähedalt nuusutades ka väga hästi lõhnavad. Aeda sai ta toodud vist umbes 4 aastat tagasi koos Kaj Munk'iga, kes kahjuks peale kahte aastat kaunist õitsemist ilmselt roosi-varrepõletikku suri, tagantjärele tarkusena oleks vist pidanud roose rohkem väetama, ehk oleks ka haigusele rohkem suutnud vastu panna. Üleväetamisest ei saaks siinkohal juttugi olla, sest ma tõesti ei väetanud roose peaaegu üldse.
Järgmiseks tulijaks oli Europeana, samuti võrratu roos. Imelised punased õied.
Kuna minu roosilembus on ajapikku süvenenud, siis sai kevadel hortesest veel 4 poolas poogitud roosi osta. Üsna riskantne ost tagasi mõeldes. Kevad oli ju pikalt jahe ja juba roheliste võrsetega roosihakatisi välja istutada küll ei saanud, paraku juured kahekorra tihedalt kilesse mähituna ei oleks nad vist küll kaua vastu pidanud. Roosipiinamine, aga nii saab neid odavalt müüa. Isegi ju ostsin neli roosi. Samas tulevikus vist enam ei osta, kui neist just kahju ei hakka. Igatahes võtsin nad kilest välja ja istutasin ämbritesse, potte kuhu need juured normaalselt oleks mahtunud polnud, ja viisin kasvuhoonesse. Kui ööd juba soojemaks läksid sai nad ka kohe kasvukohale istutatud. Sordinimede õigsuses olin juba ostes skeptiline, aga tundub et isegi vastavad tõele, sest kõik läksid kasvama ja kolmel on ka õied juba lahti. Grand Mogulil on kreemikas valge õis ja Nina Wiebullil punane, õied on ainult väikesed, aga nad alles kohanevad, ehk järgmisel aastal on juba suuremad. Rumba vastab õievärvuse poolest ka sordile, aga suurus... Kirjelduse järgi peaksid õied olema keskmisest suuremad, aga need õiekesed, mis minu aias on, need on küll imepisikesed. Ei teagi siis, võib-olla tõesti on nad seal paki sees nii ära vaevatud et ei suuda suuri õisi moodustada, aga et nii väikesed..
Neljas roos Casanova kasvatab hetkel ainult võsusid, mitte ühtegi õienuppu, aga ega ma seda talle pahaks ka ei pane :).
Paar nädalat tagasi ostsin Apricola. Imeline lõhn! Ilusad õied ka muidugi.
Nüüd siis minu viimane kaunitar Morden Centennial. Väga ilus kingitus :) pilt on siis üleval, allapoole ta keeldub tulemast, algaja värk:D

Konna jaht

Hommikul rõdule kohvitama minnes ootas mind ees üllatavalt jahe ilm: 20 kraadi ja tuul. Hea aias toimetamise ilm, panin siis oma lillelised aiatunked selga ja rohima. Ei jõudnud seal 10 minutitki olla kui täiesti pilves taevas muutus pilvituks ja kohe hakkas ikka väga kuum. Ei olnudki midagi, tuppa riideid vahetama, toimetasin siis veel natuke ja andsin kuumusele alla. Kraadi järgi polegi väga hull 23 varjus, aga päike praeb ikka hoolega. Läksin hoopis fotokaga tiigi äärde, seal on kõige vilkam elu just keskpäeval, lootsin vesilikke näha, aga nägin hoopis kedagi väga üllatavat: ühte rohelist konna. Alguses arvasin, tegemist on veekonnaga, kuid nüüd kaldun pigem tiigikonna poole. Kõht on tal valge küll, aga kindlamat tunnust oranze laike reitel ma küll ei näinud, selleks oleks pidanud ta muidugi kinni ka püüdma. Suuruselt sobib ta tiigikonnaks küll. Tiigis olen teda korra vilksamisi varem ka näinud ja lähedal asuvas kraavis ka paar korda, aga nii kaua pole seda konna jälgida saanud ja see mida ma nägin oli ikka vaatepilt! Ilus roheline konnake hüppas veest välja ja hakkas liblikaid püüdma, tõeline kiskja! Kusjuures ta püügi edukus oli ka väga suur, nägin vist ainult ühte liblikat, kes ta käest pääses. Samal ajal kui mina tiigikonna (?) vaatlesin, jälgis ka mind üks konnake. Pakun, et rohukonn, kuigi ega pealevaatamisel rabakonnast ma teda eristada küll ei oska.

Tänastest tegemistest veel niipalju, et korjasin kilo maasikaid. Panin karbi toormoosi külmutusse ja ülajäänud söömiseks. Hea, et on varased ja hilised maasikad, ühed on juba lõppemas, aga hilisemaid saab veel mõnda aega süüa:). Roosidest peaks ka kirjutama, aga seda õhtupoole kui saan oma lõpukingist parema pildi teha.

Esimene postitus

Hommikul kohvikruusiga tiigi äärde minnes avastasin sealt linavästrikupojad. Üks oli suitsusauna katusel, teine maas ja keegi justkui häälitses veel kusagil. Ei läinudki kaua aega mööda kui oli linavästrikumamma ka kohal ja hakkas minuga hoolega pahandama. Tulin tagasi maja juurde ning tänasin õnne, et koerad selle kuumaga rohkem pikali on kui püsti ja nad minuga kaasa ei tulnud.
Vesiroos õitseb, eile oli 5 õit lahti. Kokku lugesin õienuppe 13. Hommikul olid nupud veel kõik kinni, lahti on nad ainult siis kui päike peale paistab, seega on neid ka raske pildistada. Sordi nime vesiroosil küll ei tea, aga väga ilus on ta ikkagi :).