Taga paistab ilmselt samal ajal istutatud sabiina kadakas, mis on toodud vanaema aiast. Pinkidel on võimalik hommikupäikeses kohvi juua. Päeval sinna nurka enam päike ei paista.
Selline nägi välja maja põhjakülg eelmisel suvel, sügisel pandi teele kivisillutis, mis kuiva jala seisukohalt on suurepärane, kuid nüüd tuleb tõsta ka natuke ümbritsevat pinnast ja see on juba suurem töö. Hostade poolne äär on juba tehtud, aga see teine äär vajab veel natuke mõtlemist.
Sordinimedega taimed on mind küll alati huvitanud, aga läheduses arvestatavate aiaäride puudumisel on suurem osa taimi saadud sugulastelt ja sõpradelt. Väga palju taimi on saadud vanaemadelt. Ma üldjuhul tean, mis liiki nad on, kuid sortidest ei saa üldiselt rääkida. Aktiivsemalt taimede ostmisega hakkasingi tegelema üleelmisel aastal, kui teadvustasin lõpuks kui rikkalik on taimede maailm. Ruumi on nii palju kui hooldada jõuab ja veel rohkemgi. Ainuke probleem on see, et iluaed paraku eriliselt majanduslikult kasumlik ei ole ning ilutaimedega üldiselt ahju ka ei küta, seega on aias väga palju meestele meelepäraseid objekte ja ehitisi ning nende vähele jäävad siis minu kallid "ilusad elemendid". Aga ma liigun visalt selles suunas, et põõsastega ja muude taimedega varjata neid objekte teatud vaadetes ja seega luua natuke terviklikum üldmulje.
Bioloogia õppimisega sai mulle rohkem tuntuks kohalik taimestik ning seetõttu võib peenardes ja mujal aias leida keskmiselt rohkem umbrohtu, mida ma lihtsalt ei raatsi likvideerida. Tegelikult hakkas mul peas küpsema mõte, et peaks kusagile tekitama ka sellise ala, kus võiks kasvatada kodumaiseid kõrrelisi. Keraheingi moodustab väga ilusa puhma, rebasesabadest ja tarnadest rääkimata.
Ühesõnaga mõtteid on palju ja enamus neist täiesti hullumeelsed, eriti arvestades töömahtu ning unistuseks oleks kunagi väikese taimeäriga algust teha. See on küll kindel, et hetkel pole läheduses ka eriti konkurente... kahjuks või õnneks. Nii nüüd läksingi juba kaugele unistustesse, aga mõtlema peabki suurelt.
