Üllatus

Trimmerdasin täna juba rinnuni ulatuvat rohtu ja mis ma näen. Õied, ilusad valged ja päris palju nuppe. Olin augustis istutatud veigela juba täiesti unustanud, viimati käisin teda vaatamas lehtimise ajal, kas on ikka talve üle elanud ja nüüd milline meeldiv üllatus :). Paraku lõppes meeldiv üllatus hetke pärast kui sain mesilase käest kõrva nõelata. Imetlemise asemel pistsin koos trimmeriga jooksu ja nüüd ootan vihma lõppu, et uuesti seda ilmaimet vaatama ja pildisama minna. Mesilastega enam maid jagada ei taha ja niitmine jäigi pooleli, seda saab vast jätkata siis, kui mummud ilusasti oma tarus ööd veedavad. Minu jutust võib ilmselgelt järeldada, et ühtegi veigelat pole mul varem olnud ja nad mulle väga meeldivad. Eelmisel aastal sai lillerallilt neid lausa kaks ostetud, hetkel õitsev (kaunis?) veigela 'Bristol Snowflake' ja kirjude lehtedega kaunis veigela 'Brigela' (French Lace). Viimasena nimetatu õitses ka eelmise aasta septembris, ilmselt siis teist korda. Talve elasid mõlemad ilusasti üle, tahan veel. Põnev, väga põnev.

Emotsioonid on ka põhjuseks, miks ma siia jälle kirjutan. Kuigi lapse ja kahe noore koera kõrvalt pole ajas võimalik üle 5 minuti toimetada ilma, et midagi oleks ära tallatud või murtud...

Iiris 'Plum Lucky' on nüüdseks ära õitsenud, aga tõeliselt ilusa õievärviga kääbus. Kaks aastat tagasi Cayeuxist tellitud ning õnneks paljuneb ka päris hästi. See pilt on tehtud eelmisel aastal, sellel aastal oli lihtsalt liiga palju umbrohtu :D.

Esimene näpuharjutus tehtud, edasised postitused tulevad loodetavasti asisemad :)