Leidsin hetke siia kirjutada :)

Minu sellekevadine seemnemajandus jääb kahjuks ilmselt natuke unarusse. No lihtsalt ei ole aega. Üks koolitöö ajab teist taga ja kui on natuke vaba aega siis pool sellest läheb puhkamiseks ja teine pool vajalikeks tegevusteks. Puhkamise poole sees külvasin ma nüüd siis juba üleeelmisel pühapäeval (??? nii palju aega juba möödas) paprikaid. Homme kui koju lähen, siis saan teada kas keegi tärganud ka on. Seekord külvasin seemned kasvuhoonest võetud mulda, kuna polnud sel hetkel erilist võimalust poodi minna. Ära ei desinfitseerinud ja nüüd ma siis mõtlen, mis mu katsetusest saab. Umbrohtu oli seal küll tärhanud kui ma viimati nägin, õigupoolest võib seal mullas olla ka salati, rukola ja tomati seemneid (meil on neid kasvuhoones igal aastal tärganud ja üldises paigutuses suurt segadust tekitanud). Loodetavasti saab ikka korralikud paprika taimed. Kui näen, mis seis nendega on, siis kirjutan paprikatest pikemalt ka.

Täiesti juhuslikult jäi mul sellel nädalal üks loeng ära ja avanes võimalus külastada hansaplanti. Sealt muidugi tulid iseseisvalt kaasa õlikõrvisa 'Herakles' ja muskuskõrvitsa 'Waltham Butternut' seemned. Eelmisel aastal sai nn spagetikõrvitsat kasvatatud, päris huvitav oli. Panen tänavu ka paar seemet mulda. Sellele on hea täidis sisse panna ja siis ahju. Sai proovitud seda ka spagettideks keeta ja siis munaga pannil veel üle praetud. Vürtsisema kastmega ka täiesti söödav. Kuna tegemist oli katsetusega, siis ilmselt on kasutusvõimalustes arenemisruumi.

No ja siis jäid poest veel näppu sidrunmonarda, valge siilkübara, vereva helmikpöörise ja jaapani ohaka seemned. Suvikute vastu liigset huvi ei tundnud. Pole mul õieti kohta püsikutegi jaoks ja amplimajandust on ka viimasel ajal saanud vähendada. Põuased suved on teinud omatöö.

Põhiline on, aga see, et kuna perekonnas oli nõudlus, siis sai soetatud ka suhkrulehe seemned Stevia rebaudiana, idanevus pidavat tal teatavasti vilets olema. Loodetavasti õnnestub hoolimata hetkel valitsevast meeletust ajapuudusest ikka mõni taim kasvama poputada:)

Selleks, et postitus päris ilma piltideta ei jääks lisan siia oma suvise üllatuse. Minu teada oli mul aias ainult traditsioonilist värvi kirjusid liiliaid Lilium martagon, aga üks põõsas, mis esimest korda õitses oli hoopis selline. Sellised üllatused teevad alati tuju heaks :) teretulemast aeda kirju liilia puhasvalgete õitega teisend (L. m. var. album).

24 juuli

Kahekesi on julgem ;)

Viimane aasialiilia värv. Päriselt on natuke tumedam.
'Star Gazer' esimene õis. Oi kui hästi ta lõhnab! Kuumus oli idahübriididele väga meelepärane, tänane jahedam ilm enam mitte eriti.


Esimene gladiool puhkes õide. Olen enamus gladioole pottidesse istutanud, siis on neid kergem toestada ning saab lihtsama vaevaga parema mulla sisse. Sügisene üles võtmine on ka lihtsam. Samas väiksemad sibulad panin aeda eri peenardesse laiali ja kes neid sealt nüüd siis sügisel otsima hakkab.
Keegi sööb minu jorjeneid! Olen paar ussikest hävitanud, aga rohkem pole neid seal näinud. Kahjustusi tekib aina juurde...
Hansaplantist ostetud trandeskantsia 'Baerbel'. Kuna mul on üks trandeskantsia ka toataim, ei arvanud nendest õitest suurt midagi: väikesed valged õied, mis ei paista ümbrise seest väljagi. Aga need õied on ilusad suured ja erit imeeldib mulle see "karvane tups" seal keskel:). Mulle tundub, et ta ei jää selles aias viimaseks trandeskantsiaks.

Viimasena siis (hübriid) nelgid 'Armastuse hingus' (nimi vene keelest tõlgitud). Kevadel tellisin seemnemaailmast seemned ja nüüd nad siis jõudsid õitsema hakata. Segupakis ilmselt on veel värve, aga ma ei külvanud maha kõiki seemneid ja kõik taimed pole veel õitsema hakanud ka. Neil nelkidel on samuti hea lõhn, aga mina tunnen seda ainult siis kui nende juurde kummardun :D.
Lisasin eelmisesse postistusse puudu oleva vägiheina pildi ka.

Liiliad

Olen tööl ja siin sajab ikka küll korralikku vihma, vahepeal oli lauspadukas. Loodan, et kodus sajab sellist mõnusat leebet vihma, mis ühtegi lille maha ei peksa. Eriti pean ma silmas liiliaid, täna avanes esimene kuningliilia õis. Millegi pärast on see õieke üsna niru, ma loodan et ma talle kuival ajal hoolsa kastmisega liiga ei teinud, liiliat teatavasti liigniiskust ei armasta... põuda ka mitte.

Enne vihma oli meeletult lämbe nagu tavaliselt, pidin peaaegu kuumarabanduse saama, kui väljas rahmeldasin. Käisin metsaalt oma kevadel laasitud kuuseoksi otsimas, et äkki annaks neist kuidagi kompostihunnikule korralikumat ümbrist moodustada. Putukad sõid ja pikad püksid olid jalas ja sellest piisas, et kiiremas korras tuppa jaheda vee alla joosta.
Tõnu tõi kevadel prantsusmaalt mulle kaks pakki liiliaid. Ühes oli 30 aasialiilia sibulat (segupakk) ning teises 5 idaliilia 'Star Gazer' sibulat. 30 asiaadist olen peenras tärganuna üle lugenud 23, millest kaks murdis koer ära ja veel paaril on maapeal paar lehte. Enamik ikka õitsevad. Samas ei ole lootus päris kadunud ka ülejäänud 7 osas, ehk mõni ikka ilmub järgmine aasta, sibullilled võivad ennast ka mõni aasta mullas peita. Üles igatahes kaevama ei hakka. Segupakis tundub olema kolme värvi lilli. Pildil olev roosa, juba näidatud helekollane, või kreemikas, kuidas kellelegi ning tumedam punane, kelle õis peaks homme, ülehomme lahti minema, kui ilma on :).
Idaliiliad on meil õrnad ja tahavad meie oludes üsna müstilisi tingimusi heaks äraolemiseks. Kasvuhoonesse nad ei mahu, seega panin nad nö kõrgpeenardesse. Hetkel olen tuvastanud 5st 3, kes hakkavad ka õitsema. Pilt tuleb siis kui see aeg kätte jõuab. Kaks kadunukest kavatsen ma küll mullast üles otsida, kohe väga huvitab, mis seisus nad seal on.. kui üldse on.

Lõpetuseks pilt suitsusauna juurest.
Üheksavägised on tõelised vägilased!

Kiirpostitus

Esimene liilia läks lahti! Helekollane, täpselt sama värvi, mis juures kasvavad kressid. Roosid on ka võrratud, Grand Mogul on kohe eriti positiivselt üllatanud. Casanova näitab ka lõpuks nuppe. Kui aega saan, siis teen pilte ka :). Samuti on lahti esimene daalia. Ma imestasin kuidas küll nii vara juba nupud, aga kui ma õit nägin oli asi selge. Eelmisel aastal vanaema käest saadud pisikesed suvedaalia taimehakatised, elasid oma väikese mugulaga talve üle. Ka esimesel suurel daalial on õienupud, nii et enam ei pea kaua ootama.