Friday, June 22, 2012

Ma kohe tundsin, et keegi jäi veel puudu! Poole silmaga vaatasin jalgpalli ja uni oli ka suur, aga see iiris ma arvan, et ei pahanda. Vanaema aiast on ta pärit ning väga võimsa kasvu ja õitsemisega igal aastal.

Kunagi oli vist Kodukauniks foorumis ka arutelu, mis nime se iiris kanda võiks, aga pole aega otsida.

  Roosa neitsikummel 'Robinson's Red' hommikukastes.


Nii ja siin ta siis lõpiks on. 'Yes'. Pilt ei ole väga õnnestunud. Tahtin hommikul pildistada, aga kui ma iiristeni jõudsin sai fotokal aku tühjaks. Siis tegin pildi paar tundi hiljem ja mida ma nägin!! Mingi must mardikas sõi minu kauaoodatud iirist! Kukutas ennast minu puudutuse järel maha ja läinud ta oligi, aga no mida!! See eest õhtuks oli veel kaks õit lahti tulnud ja iiris veel ilusam kui hommikul. Õrn ja habras, natuke sidruni lõhna meenutab

2 comments:

  1. Iirised on alati ilusad, olgu nad uued või vanad sordid. Heledaid armastavad mai-ja kuldpõrnikad närida, nad on aias üks igavene nuhtlus.
    Aga kui see neitsikummel ongi säärase värviga, siis on ta küll midagi enneolematult ilusat

    ReplyDelete
  2. Neitsikummel on tõesti võrratu, õitsemise alguses on ta värv isegi veel sügavam. Hiljem pleegib natuke, aga siiki minu vaieldamatu lemmik neitsikummelite seal.

    ReplyDelete